Mis teha, kui üks lapsevanem kolib ühisest kodust teise eluasemesse?
- Kumb tahes võib taotleda abielulahutust alamaste kohuselt vabas vormis taotlusega. Teine lapsevanem ei või lahutust takistada.
- Sotsiaalbüroos on võimalik täita lapse hooldust ja kohtumisõigusi puudutav leping, milles vanemad otsustavad, kumma juures laps ametlikult elab. Last kasvatavat vanemat nimetatakse ka üksikhooldajaks – ka sel juhul, et lapsevanematel on juriidiliselt ühishooldus.
- Last kasvatav vanem peab ise taotlema Soome Rahvapensioniametist ehk Kelast lapsetoetuse nn üksikhooldajalisa (ka sel juhul, et lapsevanematel on juriidiliselt ühishooldus). Lisa suuruseks on 68,30 EUR / kuu / laps (v. 2023), 63,30 (v. 2024).
- Vanemad võivad otsustada, et nende ühishooldus jätkub ka pärast lahutust või et last kasvatav vanem hakkab üksikhooldajaks.
- Üksikhooldaja otsustab üksinda lapse nime muutmist, passitaotlust, tervishoidu, koolitust, emakeelt, usku ja elukohta puudutavate küsimuste üle. Hooldaja vastutab ka lapse vara kasutamise eest. Ühishooldajatest lapsevanemad otsustavad koos ülal mainitud asjade üle. Hooldaja on lisaks õigustatud saama last puudutavat teavet kooli, tervishoiu ja politsei esindajate käest.
- Vanemad võivad otsustada lapsega kohtumise asjus ka kirjalikult sotsiaalbüroos.
- Lapsel on õigus saada lahus elava vanema käest igakuist elatist. Vanemad otsustavad elatise suuruse üle omavahel. Kui sotsiaalbüroo on vanemate tehtud lepingu kinnitanud, võidakse selles määratud elatis kohtutäituri poolt välja nõuda. Juhul kui lahus elav vanem ei maksa elatist, võib laps saada Kelast toetust, mille suuruseks on 186,97 EUR / kuu (2023). Toetus nõutakse sisse ülalpidamiskohuslase käest, välja arvatud sel juhul, et ta on väikese sissetulekuga.
- Juhul kui vanemad ei jõua lapse asjus üksmeelsusele, võidakse asi anda kohtu otsustada.
Elatise suurus?
Seaduse kohaselt vastutavad vanemad lapse hooldamise tekitatud kuludest oma ülalpidamisvõimest lähtudes. Elatise suuruses võivad vanemad suhteliselt vabalt omavahel kokku leppida. Lastekaitseametnik kinnitab lepingu ja hoolitseb selle eest, et leping pole ühegi osapoole suhtes ebaõiglane.
Õigusministeerium koostas 2007. aastal soovitusliku juhise lapsele makstava elatise suuruse kohta, vt www.om.fi/omju20072.htm. Kõigepealt määratletakse lapse ülalpidamise ulatus, mis jagatakse vanemate ülalpidamisvõimetele vastavas suhtes. Lõplik elatise suurus saadakse, kui summast arvestatakse maha nn juureshoiuvähendus (summa, mis sõltub lapse lahus elava vanema juures veedetud ajast ja ööbimistest).
Kõigepealt määratletakse lapse ülalpidamise ulatus, mis koosneb üld- ja erikuludest. Üldkulud põhinevad Soome Statistikaameti uuringutele soome lapse elulaadi ja tarbimise kohta. Erikulude puhul võetakse arvesse lapse osa teda kasvatava vanema reaalsetest netoelamiskuludest, lisaks päevahoiukulud, erilised kooli, hobide ja tervishoiuga seotud kulud ning kindlustusmaksed. Nii saadud summast arvestatakse maha lapsetoetus ilma üksikhooldajalisata ning võimalik lapse oma sissetulek.
I LAPSE ÜLALPIDAMISE ULATUS = ÜLD- JA ERIKULUD KOKKU – MAHAARVAMISED
Üldkulud
0–6-aastasele 342 EUR / kuu
või 7–12 399 EUR / kuu
või 13–17 537 EUR / kuu
Erikulud
Osa last kasvatava vanema netoelamiskuludest (= üür või ühistumaksud, eluasemelaenu osamaksed ja intressid – eluasemetoetus vms): 1 laps 23%, 2 last 19% / laps, 3 last 16% / laps, 4 last 14 %/laps, 5 lasta 12 %/laps, 6 last 11 %/laps ja 7 last 10% / laps.
Päevahoiukulud muutmata kujul (juhul kui kulud on suuremad kui avaliku sektori päevahoius, peavad vanemad olema erapäevahoiu kasutuse suhtes üksmeelsed või seda peetakse muidu mõistlikuks)
Koolilapse hommikuste ja pärastlõunaste tegevusgruppide (pikapäevarühmade) kulud muutmata kujul (-“-)
Koolituskulud (nt võõrkeelse kooli semestrimaksud) (-“-)
Erilise hobi (mida mõlemad vanemad peavad lapsele tähtsaks või mida muidu peetakse mõistlikuks) tekitatud kulud Kindlustusmaksed (vanemad on vormistanud kindlustuse koos või mõlemad peavad seda tähtsaks või seda peetakse muidu mõistlikuks)
Erilised tervishoiukulud – haige lapse hoidmiseks antud toetus
Muud erikulud
Mahaarvamised
Lapsetoetus (ilma üksikhooldajalisata, kõigi vanema saadud lapsetoetuste keskmine väärtus)
Lapse sissetulek (ainult juhul, kui laps on tööelus, mitte ainult suvetöö sissetulek vms)
Lapse kapitalitulud ja vara (väga harva ja erandlikult, NB! eestkosteseadus)
Vanemate ülalpidamisvõime Mõlema vaenema ülalpidamisvõime arvutatakse peaaegu samamoodi. Ainuke erinevus on selles, et last kasvatava vanema elamiskuludest arvestatakse maha lapse osa, mis võetakse omakorda arvesse lapse ülalpidamise ulatust arvutades. Vanema ülalpidamisvõime põhineb ta sissetulekul või võimalusel teenida sissetulekut. Tavaliselt arvestatakse netosissetuleku või äritegevusest saadud sissetuleku, pensioni, õppetoetuse ja töötu abirahaga. Päevarahasid või kilomeetrihüvitisi ei võeta arvesse, küll aga aineliste soodustuste (nt eluasemesoodustus, toidusoodustus, ametiauto kasutamisõigus) maksustatav väärtus. Abieluseaduse põhjal makstud lahutatud abikaasa ülalpidamist peetakse samuti sissetulekuks. Sotsiaaltoetust, eluasemetoetust (võetakse arvesse elamiskuludes), õppelaenu, töötu abiraha ülalpidamishüvitist ja puudega isikule makstavat toetust (võetakse arvesse erilistes tervishoiukuludes) ei peeta sissetulekuteks.
Sissetulekust arvestatakse maha vanema üldine elukallidus (687 VÕI 578 EUR juhul kui ta elab uues suhtes), netoelamiskulud, erilised tervishoiukulud, tööl käimisega seotud kulud, õppelaenu osamaksed ning muud ülalpidamiskohustuse tekitatud kulud (teised alla 18-aastased lapsed, teatud juhtudel ka abikaasa) ning lapsega kohtumiste tekitatud kulud.
II LAST KASVATAVA VANEMA ÜLALPIDAMISVÕIME = SISSETULEK – MAHAARVAMISED
(NB! Teatud tingimustel on ülalpidamisvõime sama suur kui lapse olemasolu tekitatud lisa töötu abirahale või muule sotsiaalsele soodustusele)
Sissetulek ja vara
Sissetulek palgatööst (neto)
Äritegevusest saadud sissetulek (neto)
Pension (neto)
Sotsiaalsed soodustused (mitte sotsiaaltoetus)
Lapsetoetuse üksikhooldajalisa
63,30 EUR
Kapitali- ja dividenditulud
Muud tulud
Vanema muu kui elatusmiinimumi tagavasse sotsiaalkindlustusse (= eluase, tööks vajalik auto vms) sisalduv vara.
Mahaarvamised
1) Üldine elukallidus 687 EUR (või 578 EUR, kui vabaabielus/abielus).
2) Elamiskulud muutmata kujul (mh laenu osamaksed ja intressid, ühistumaksud, üür, kommunaalkulud, muud elamiskulud)
– Neist arvestatakse maha eluasemetoetus jms, pärast mida saadakse netoelamiskulud.
– Juhul kui vanem elab vabaabielus/abielus, jagatakse elamiskulud pooleks.
– Arvestatakse maha veel lapse osa elamiskuludest.
3) Erilised tervishoiukulud (neto) (= reaalsed kulud, millest on arvestatud maha puudega isikule makstavad toetused).
4) Tööl käimisega seotud kulud (ühistranspordi järgi; kui ühistransporti pole või kui töö eeldab oma auto kasutamist, võetakse arvesse 0,46 EUR / km 21,5 päeval kuus; juhul kui tööl käimisega seotud maksusoodustus on märkimisväärne, tuleb see arvestada maha kõige esimesena)
5) Võlaga seotud kulud (eelkõige õppelaen, eluasemelaenuga arvestatakse elamiskulude määratlemisel).
6) Vanema muud ülalpidamiskohustused
- Vanema teiste alla 18-aastaste laste kuludeks peetakse ainult üldkulusid (342, 399 või 537 EUR), millest ei arvestata maha lapsetoetust. Seevastu arvestakse üldkuludest maha lapse saadud elatis või poolorvu pension. Juhul kui last kasvatav vanem elab koos uue kaasaga, kellega tal on ühine laps, jagatakse kulud pooleks. Juhul kui laps on sündinud abikaasa eelmisest suhtest, ei võeta teda arvesse.
– Juhul kui abikaasa on haiguse või puude tõttu töövõimetu ja hoolitseb paari ühise lapse eest, on võimalik arvestada abikaasa pealt maha 578 EUR ja pool netoelamiskuludest. Vabaabielus on võimalik arvestada maha maksimaalselt 287 EUR, juhul kui elukaaslane hoolitseb kodus paari ühiste laste eest.
7) Lapsega kohtumisega seotud kulud
(Ei arvestata kulusid, mis jäävad alla 139 EUR / kuu / laps ega kulusid, mis ületavad 139 EUR / kuu / laps.).
III LAHUS ELAVA VANEMA ÜLALPIDAMISVÕIME
Lahus elava vanema ülalpidamisvõime arvutatakse välja samamoodi nagu last kasvatava vanema puhul, ainsa erandiks on elamiskulude maha arvestamine muutmata kujul ilma lapse osa maha arvestamata. Abielus/vabaabielus elava vanema elamiskulud jagatakse pooleks.
Iga lapse ülalpidamise ulatust vaadeldakse individuaalselt, aga saadud elatised liidetakse kokku ja jagatakse laste arvuga, seega saadakse igale lapsele sama suur elatis. Vahel on siiski põhjendatud, et õdede-vendade elatised pole sama suured.
IV JUURESHOIUVÄHENDUS
(elatiselt mahaarvestatav summa, mis sõltub lapse lahus elava vanema juures veedetud ajast ja ööbimistest)
Elatiselt on võimalik arvestada maha nn juureshoiuvähendus, kui kohtumisi on vähemalt järgmiselt:
| alla 7-a. | 7–12-a. | üle 13-a. | |
| 1. keskmiselt 7–9 ööd kuus = | 35,50 | 38,50 | 42,00 EUR |
| 2. keskmiselt 10–12 ööd kuus= | 48,00 | 52,00 | 59,00 EUR |
| 3. keskmiselt 13–15 ööd kuus= | 63,50 | 67,50 | 73,50 EUR |
Juhul kui nõnda arvutatud elatis on suurem kui maksja ülalpidamisvõime, jääb lõplikuks elatiseks maksja ülalpidamisvõime.
Elatis on lapsele mõeldud maksuvaba sissetulek, mille kasutamise üle otsustab teda kasvatav vanem oma äranägemise järgi. Maksja saab maksustamisel väikese ülalpidamiskohuslase maksusoodustuse.
Last kasvataval vanemal pole võimalik eeskätt loobuda elatisest. Juhul kui ta on sellesisulise lepingu allkirjastanud, on leping seaduse järgi kehtetu. Last kasvatav vanem võib aga tagantjärele loobuda elatisest, kui ta arvab, et nii on lapsele parem.